Vitamiinid - erinevate keemiliste omadustega madala molekulmassiga orgaaniliste ainete rühm, mis on vajalik inimeste ja loomade normaalseks toimimiseks väikestes kogustes. Need ühendavad ainevahetusreaktsioonides asendamatuid osalejaid. Võib öelda, et vitamiinid on toidu mikrokomponendid, sest inimese vajadus vitamiinide järele on vaid mõne milligrammi või isegi mikrogrammi päevas.

Vitamiinide klassifitseerimine

Täna on teada rohkem kui 30 vitamiini. Ajal, mil nende ainete keemiline struktuur ja nende toimemehhanism ei olnud teada, määrati need ladina tähestiku tähtedega (näiteks A, B, C, D, E, K jne).

Vitamiinid kutsutakse sageli ka bioloogilisteks toimedeks: vitamiin A - akseroftool, vitamiin E - tokoferool. Järgnevalt tuli kirjade tähistusi laiendada, kuna avastati uued, lähedase, analoogse või uue bioloogilise tähtsusega ained.

Kirjadele hakkas digitaalset lisama. Bioloogiliste ainete molekulide struktuuri dekodeerimisel hakkasid nad andma keemilisi nimetusi: püridoksaal, nikotiinamiid, riboflaviin, tiamiin jne. Tänapäeval kasutatakse vitamiinide triviaalset ja kirjalikku nomenklatuuri.

Vitamiinide klassifikatsioonid on mitmed, kuid peamised on füüsikalised ja keemilised. Füüsikalise klassifikatsiooni järgi jagatakse kõik vitamiinid kaheks suureks rühmaks: vesi ja rasvlahustuvad.

Esitatud klassifikatsioon on üldtunnustatud. Mõned teadlased eristavad teist rühma - vitamiinitaolisi aineid. Keemiline klassifikatsioon põhineb molekulide struktuuril: alifaatse seeria vitamiinid, aromaatse seeria vitamiinid, alitsüklilise seeria vitamiinid, heterotsüklilise sarja vitamiinid.

Toiduga seotud vitamiinipuudustega seotud patoloogiad

Nagu näete, ei saa ühtegi elundit, ükski rakk normaalselt toimida ilma vitamiinide olemasolu korral. Vitamiinide puudulikkusega toidus areneb hüpovitaminosis koos vitamiinide täieliku puudumisega - vitamiini puudulikkusega. Liigne vitamiinide sisaldus toidus on seotud metaboolsete reaktsioonide ja keha funktsioonide rikkumisega ning seda nimetatakse hüpervitaminoosiks.

Sellised fenomenid nagu avitaminoos ja hüpovitaminoos tekivad mitmesuguste haiguste metaboolsete häirete tõttu. Sellisel juhul räägime endogeensetest või sekundaarsetest vitamiinipuuduse liikidest.

Vitamiinid, mis on vajalikud maksa ja neerude normaalseks toimimiseks

Pole saladus, et hüpovitaminoos viib sageli maksa ja neerude erinevate haiguste tekkeni. Näiteks võib tokoferooli (E-vitamiini) puudumine viia lipiidide ainevahetuse rikkumiseni, mis omakorda ohustab rasvase maksa düstroofia arengut.

Olulist rolli mängivad retinool (A-vitamiin) - maksa glükogeeni sadestumise protsessis osaleja. Retinooli puudumise tõttu häiritakse sapi eritumist ja glükogeeni biosünteesi maksas ning regenereerimisprotsessid nahas ja limaskestades on häiritud.

Nende muutuste tõttu arenevad kehas bronhiit, enteriit, püelonefriit ja moodustuvad neerukivid. Maksapatoloogias imenduvad soolestiku rasvlahustuvad vitamiinid halvasti, mis provotseerib nende veelgi suurema puuduse, seega tuleb teil maksa tarvis võtta eksogeenseid vitamiine.

Tokoferooli põhiroll on neerude ja maksa rakumembraanide terviklikkuse ja stabiilsuse säilitamine. Määratud aine on vajalik ainete normaalse metabolismi tagamiseks ning immuunsüsteemi tugevdamiseks. Eluaegsed õlid ja pähklid sisaldavad kõige rohkem tokoferooli. Lipohape optimeerib maksafunktsiooni.

Maksa ja neerude normaalseks toimimiseks on vajalikud vees lahustuvad vitamiinid (tiamiin, riboflaviin, niatsiin, koliin, pürodoksiin, tsüanokobalamiin askorbiinhape, happed).

Tiamiin (triviaalne nimi B1) koos ensüümidega on seotud lipiidide ja valkude sünteesiga, süsivesikute ainevahetusega. Tiamiini puudulikkus aitab kaasa hepatotsellulaarse rikke tekkele. Tiamiin sünteesitakse taimekudede ja mikroorganismide poolt. Suhteliselt kõrge vitamiini sisaldus pärmis, jahu, rafineerimata riisis ja riisikliisides, mõnedes maisi sortides. Loomsetest saadustest on maks ja neerud tiamiinis rikkaimad. Igapäevane vajadus umbes 2 mg.

Fl forflaviin (B2) parandab mao sekretoorsete näärmete, vere kapillaaride, soolte, maksa, limaskestade ja naha seisundit. Riboflaviini defitsiit kutsub esile sapi biosünteesi vähenemise ja selle väljavoolu halvenemise. Riboflaviin on rikkalik õlle pärmis ja loomsetes saadustes: piim, maks, liha, neerud, munad. Eespool nimetatud biokomponendi allikaks on ka virsikud, porgandid, pirnid, lillkapsas, spinat, peet, tomatid ja nisu terad. Igapäevane vajadus - umbes 3 mg.

Niatsiin (antipellargilise vitamiini ajalooline nimi) osaleb rakkude energiavahetuses, hoiab ära hepatotsüütide nekroosi, aktiveerib selle elundi barjäärifunktsiooni. Isik saab niatsiini leiva, liha, teravilja, samuti muude taimsete ja loomsete saadustega. Päevane vajadus - kuni 30 mg.

Koliin aitab maksadel neutraliseerida toksiine ja aktiveerib soole. Koliini puudulikkus maksas võib põhjustada lipiidide kontsentratsiooni suurenemist organismis. Kõik see aitab kaasa maksa rasvase düsthhia tekkele ja lipiidide sadestumisele erinevate kudede, eriti neerude rakkudes.

Ilma koliini juuresolekuta oksüdeeritakse kolesterool, liimitakse valgu ainevahetuse toodetele, mis põhjustab tihendite moodustumist, mis takistavad toitainete sattumist rakkudesse. Kõik see võib põhjustada raku nekroosi.

Koliin soolest verevooluga transporditakse maksakudesse, kuid väikest osa sellest saab sünteesida selles organis järgmistest aminohapetest: seriin, metioniin. Olulisi vitamiinikontsentratsioone leitakse õlle pärmis, munavalge, idandatud terade, maksa- ja neerukudedes.

Püridoksiin on seotud transaminaaside biosünteesiga, see tähendab, et see on maksa ensüüm, mis tagab valkude ja lipiidide hea seedimise. Selle aine puudus põhjustab sapi sekretsiooni rikkumist. Püridoksiin fosfaatide kujul on osa ensüümidest, mis on seotud deaminiseerimise, dekarboksüülimise, aminohapete transamiinimisega, väävli ülekandmisega metioniinist seriiniks, teatud hormoonide ja vahendajate moodustamisel. Nagu enamik teisi B-vitamiine, sünteesib püridoksiini soolestiku mikrofloora, kuid düsbakterioosiga, millega kaasneb sageli maksafunktsiooni häire, võib tekkida B6 hüpovitaminoos. Keskmine päevane vajadus inimesele on 2-5 mg.

Tsüanokobalamiin (vitamiini B12 triviaalne nimetus) reguleerib vere moodustumist. Määratud ühendus on vajalik maksa normaalseks toimimiseks. B12 on leitud järgmistes toiduainetes: liha, kala, maks, süda, neerud, munad jne. Terve inimese vajadus selle vitamiini puhul on 3-10 mg.

Askorbiinhape katalüüsib mitmeid ensüüme, osaleb metaboolsete protsesside reguleerimises, vere hüübimises, steroidhormoonide moodustumises, veresoonte läbilaskvuses. C-vitamiin on osa ensüümi aktiivsest kohast, mis kiirendab üksikute tioestrite hüdrolüüsi. Nimetatud ühend suurendab organismi immunoloogilist resistentsust. C-vitamiini puudumisel pärsitakse hepatotsüütide ainevahetusprotsesse. Maksahaiguste korral määratakse askorbiinhape maksimaalsete annustena. A-vitamiini parimad allikad on: must sõstar, loodusliku roosi, tsitrusviljade, kapsas, tomatid ja rohelised tomatid. Igapäevane vajadus - 50-70 mg.

Väärib märkimist, et vitamiine saab kehas täiendada mitte ainult looduslike toodete, vaid ka farmaatsiatoodete abil: “Ascorutin”, “Complivit”, “Alvittil”, “Vita-Spectrum”, “Tetrafolevit”, “Berlition”, “ Glutamevit ”,“ Kvadevit ”,“ Milgamma ”,“ Aerovit ”,“ Dekamevit ”,“ Beviplex ”jne.

Maksa ja neerude talitlushäire avastamisel ei ole vaja piirduda ainult vitamiinidega. Selle organi normaalseks tööks on vaja ka mineraale (näiteks tsinki ja seleeni). Esitatud mikroelemendid kaitsevad maksa toksiliste ainete (ravimid, alkohol) mõju eest.

,,

,,.,,.

.

,,,.

,,,,..

,.,,.

,..

,, -,,.,,,,.

,. ,,.

, , .

,,,.

.,.

,,, .

,,,,,. , .

.

.

22 1000, 8 .

70% .

10. ,,,.

,.

, , :

• ;
• ;
• ;
• .

,,,.

.,,,,.

, (,, ). -..

,,,,,.

, .

.,..

.

,,,,.

.,,,,,,.,, -.

.

,.

.

,.

., .

,,.,,,.

.

,.,, .

,,.

, .

?

,,..

,., ,.

,,,.

,

,,

,,. :

• ,.
• ..
• , .
• .
• ,.
• .
• ,..
• ...

:,,.,.

. ? -,,,.

,,,,.

, ,.

.

. .

, ..

,.

.,. ., .

., .

, . :

• :,,,,,..,.,,.,..
• .,,.,. -.
• :,... -.,.
• ..,,..
• ..,, .,.. 5.

,..,.

.,,,.

,,,....

,. .,..

,....,. 2..

,,.,,,,,,,...

,..,.,. .

,.,.

,.,.

.,.

, .,.,,,.

, - .

,. :

• D
• ,
• ,
• (,..)

.,. .

,.,.,.

., .

, :

..

,..,, .

,.,.,.

, ,., .

:

• ;
• , ;
• ;
• , ;
• ;
• , ;
• ;
• ,, D.

,,, ,.

,,,,,..

., ( ),.

, .

,., : 80, 70 450.

.

,.

.

,,. 3.

,,,,..

,.

,..,,. .

,..,.

8,114

,,., . .,,..

,,,. .,,,., . ,,,.,, (,, ).

,.

1. ( ).,.,.,.,.,,.,,.
2. ( )...,.,.,,,,,.
3. -3. -,,. 3-3,.,,, -3, (,, ). 30.
4. ( 1).,. 1,.,,,.,.
5. ( 2).,,,,.,,,,.,,,,,,,. 3.
6. ( 3).,,.,,.
7. ( 6).,,. . 6.., 6,,,.,.,,,,,.
8. ( 12)..,.,,,,,.,, 3? 10.
9. .

( ).,,,,.. :,,,,,,., ,. ..

.,, . ,.,.,,,.,,,.

. ., ,.,,.,, ? ?.

1. . ..,.,,,.,,,,,, -,,,,.
2. .. .,,,...,,,.
3. ., ..,.,,.,. 2000., 4700..
4. ., ..,,,,.

,,, ,. ,,.

.,, . .,,.

,. .,. :

.,,,,..,,. -., -. .. ,,.

,. .,.

?

,. :

.,. A.. E,., ., ., B1.,.., B2.,. 6 B6.,,..,.. A,.,., B4. -,. .

,.,,.

,..., .

., D, A B,.,.,.. A E.,, ..,,.. K, A, B, .., . ,.. B,,,..,,. .

,,,,,.

,. :

.,, E,,,.,..,,. C..,,,..,,,..

.

,,. .